Rüütliks saamine, rüütliseisus ja rüütlite relvastus
Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned.
Rüütlikslöömine ehk akolaad on sümboolne tseremoonia rüütliseisusesse tõstmisel
ja rüütelkonna liikmeks saamisel. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja
oma relvi valvates. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle meelde
rüütlireeglid, mispeale noormees andis ühele põlvele laskudes tõotuse niest kinni
pidada. Tema saabastele kinntati kullatud kannused ja ümber keha seoti
mõõgavöö.Tulevasele rüütlile löödi mõõgaga lapiti õlale, mis tähistas tema
vastuvõtmist uude seisusesse. Anti relvad ja algas pidulik söömaaeg. Ühe versiooni
järgi pidi uus rüütel, rüütatud lahinguvarustusse, laskuma põlvili oma senjööri ette.
Too tõusis ja puudutas paljastatud lapiti mõõgaga 3 korda äsjapühitsetu õlga,
lausudes seejuures: "Jumala nimel, Püha Miikaeli ja Püha Jüri nimel löön ma su
rüütliks