olevast orgaanilisest ainest (vihmaussid, sipelgad jne) . 5) Kes või mis on hügrofüüdid ja hüdrofüüdid? Hügrofüüdid on niiskusetaimed, enamik sootaimi mille kasvukohad on märjas ja alaliselt niiskes kasvukohas või vees, kuid lehed asuvad õhus. Varsakabi, turbasamblad, enamik tarnu. Hüdrofüüdid on veetaimed mille uuenemispungad paiknevad vees või veekogu põhjas ning lehed on veealused või ujuvad veepinnal. Omakorda veetaimed jagatakse : põhja kinnituvateks veesisesteks taimedeks — isoetiidideks nt lahnarohud, kaeluspenikeel, kardhein, põisadru, agarik (furtsellaaria); põhja kinnituvateks ja esinevad nii veesisesed kui veepinnal ujuvad lehed — nümfeiidid nt vesiroosid, vesikupud, ujuv penikeel; vees hõljuvad ja harva põhja kinnituvad taimed — elodeiidid nt vesihernes, vesikarikas, vesikatk; veepinnal ujuvad taimed — lemniidid nt lemled, vesilääts, kilbukas. 6) Koosta skeem ökosüsteemi komponentidest!
Tagakeha silinderjas, enamasti sale; koosneb 10 lülist. Tagakeha tipule kinnituvad pikad jätked 2 urujätket ja sabaniit. Levinud kogu maailmas. Eestis liike umbes 50. Selts: Kiililised (Odonata) Pea kummalgi küljel paikneb suur liitsilm. Liitsilmade vahel paiknevad kolm väiksemat täpikujulist lihtsilma. Pea esiosa jagunenud laubaks ja kaheosaliseks näokilbiks. Haukamistüüpi suised jagunevad vahetult näokilbi all paiknevaks ülahuuleks, sellele külgedelt kinnituvateks paarilisteks üla- ja alalõugadeks ning altpoolt ülahuulele kinnituvaks kolmesagaraliseks alahuuleks. Suised kohastunud saagi püüdmiseks lennult. Pea esiküljele, laubast ülespoole kinnituvad 3-7 lülilised lühikesed harjasjad tundlad. Rindmik jaguneb järsult eraldunud väikeseks eesrindmikuks ja suurteks omavahel liitunud kesk- ja tagarindmikuks. Jalad pikad ja peenikesed; koosnevad puusast, pöördlast, reiest, säärest ja lülilisest, küünistega varustatud käpast