Esimest korda kasutati terminit ,,pilvelõhkuja" (,,skyscraper" inglise keeles) 1880- ndate aastate alguses. Pilvelõhkuja oli rohkem kui 10-korruseline hoone teraskonstruktsiooni, liftide, keskkütte, veepumpade ja telegraafiga. Pilvelõhkujad said tohutult populaarseks, sest kuna hooned olid kõrged, saadi selle arvelt maad kokku hoida. Malmsillad 18. sajandi lõpuni olid Euroopas põhilised ehitusmaterjalid looduslik kivi, tellis ja puit. Rauda kasutati vaid sepistatud kinnitusdetailidena. Erandjuhtudel kasutati rauda ka kettidena. Esimest korda kasutati rauda silla konstrueerimiseks 1781. aastal üle Severni jõe ehitatud sillal Coalbrookdale'is Inglismaal. Sellise tehnoloogia kasutuselevõtu, mis võimaldas rauast sildu ehitada, idee pärineb kahelt rauameistrilt Abraham Darby'lt ja John Wilkinsonilt ning kohalikult arhitektilt Thomas Farnolls Pritchardilt. Selle esimese metallsilla sille on 30,5
lilled, lumi ja oksaraod, mida ta paigutab ja ühendab kooslusteks, mis jäljendavad looduslikke vorme: kerasid, spiraale ja võrestikke Nende skulptuuride lühiajalisus meenutab meile, et surm ja kaduvus on looduse loomulikuks osaks ,,Lehekera" 1988 Goldsworthy ei kasuta looduslikke materjale üksnes vormielementidena vaid ka vahenditena uute vormide koos hoidmiseks, kasutades näiteks selles teoses okkaid kinnitusdetailidena Lehed on tuntud märk kulgevast ajast, muutudes pruuniks ja lagunedes koos aastaaegade vaheldumisega - protsess, mida kunstnik vaatleb oma skulptuuride kaudu Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Georg Baselitzi - looming on toores, rahutusttekitav ja kompromissitu. Nii oma maalides kui skulptuurides kasutab ta jõulist isegi vägivaldset - tehnikat , et tekitada vaatajas sisemist emotsiooni Baselitzi algeliselt modelleeritud ja värvitud
annaabi.ee 
