ärasöömise eest. Fütobentose leviku alumine piir oleneb vee läbipaistvusest, näit. parasvöötme järvedes on see enamasti 2-10m , selgeveelises Baikalis aga ulatuvad taimed 25-30m või isegi 45-50m sügavusele. Kivistel põhjadel võivad olulist osa etendada vetikad. Juurdunud makrofüütide eeliseks on, et nad võivad võtta toite-elemente nii veest kui põhjasetetest. Kui vees on toite-elemente küllaldaselt, ei võta nad setetest. Juured on siis eelkõige oluliseks kinnitumisorganiks. Vooluvete taimestik oleneb peamiselt voolu kiirusest ja jõesängi ehitusest, selle profiilist ja setetest. Seisva veega soodid e. koolmed sarnanevad eutroofsete 14 järvedega. Kiirevoolulistes mägijõgedes saavad ainult vähesed liigid (samblad, vetikad) kasvada, soontaimed enamasti puuduvad. Ka tasandikujõgedes võib märgata taimeliikide erinevust kiirevoolulises keskosas ja kalda ääres.
arv võib ulatuda 33 000. Kalad Juurdunud makrofüütide eeliseks on, et moodustavad ligi poole selgroogsete nad võivad võtta toite-elemente nii veest liikidest. kui põhjasetetest. Kui vees on toite- 58% kalaliikidest on elemente küllaldaselt, ei võta nad setetest. Juured on siis eelkõige oluliseks merelised, kinnitumisorganiks. 41 % mageveelised, · Vooluvete taimestik oleneb 1% siirdekalad peamiselt voolu kiirusest ja jõesängi ehitusest, selle profiilist ja setetest. Seisva · Eesti vetes on teada 75 kalaliiki. veega soodid e. koolmed sarnanevad Võrtsjärves ja selle voolavates jõgedes 34, eutroofsete järvedega. Kiirevoolulistes Peipsis 37 liiki.
annaabi.ee 
