BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)
Karpide tähtsamad meeled on kompimis- ja
maitsmismeel. Karpidel pole silmi. Järvekarbid on lahksugulised ning hakkavad sigima
sügisel. Emaskarp muneb mantliõõnde kuni 200 000 muna ja isaskarp eritab seemnerakud
mantliõõne, kust need veevooluga emaskarbi juurde liiguvad ning munad viljastavad.
Munadest koorunud vastsed kinnituvad karbi võrkjate lõpuste külge ning jäävad sinna kevadet
ootama. Kevadel paiskab karp tillukesed vastsed välja. Need peavad kinnitume kalade
lõpustele ja seal paar kuud parasiitidena edasi arenema. Seejärel laskuvad nad veekogu põhja
ja muutuvad väikseteks karpideks. Eesti vooluvetes elavad veel jõekarp ja ebapärlikarp.
Läänemeres on kõige tavalisemad söödav rannakarp, südakarp, balti-lamekarp ja liiva-
uurikkarp. Kõige suurem karp on rõõneskarp (mitte eestis), mis võib kasvada üle 1m pikaks ja
kaaluda 250 kg. Tähtsus - karbid filtreerivad vett, toiduks mitmesugustele merelindudele.
33. Peajalgsed
annaabi.ee 
