Psüühikahäired
esimene hoog ka ainsaks. Sellegipoolest kulub skisofreenia ravimisele palju aega ja
ravimeid ning neid haigeid on ligikaudu pool psühhiaatriahaigla patsientkonnast.
Skisofreenia bioloogilisi põhjusi on leitud nii virgatsainete funktsioneerimises kui ka aju
anatoomilistes muutustes. Teooriaid ja teadusuuringuid on väga palju, kuid ükski
avastatud iseärasus pole esinenud kõigil skisofreenikutel ning paljusid neist on leitud ka
mõnel tervel inimesel. Kõige rohkem kinnitst leidnud bioloogiline seletus on
dopamiinihüpotees. Nimet on teada, et skisofreenia puhul on dopamiinineuronid ajus
ebatavaliselt aktiivsed. Teisena kinnitust saadud on vastupidise toimega aine,
amfetamiini uurimusest, mis ergutab dopamiini. Amfetamiini võtab mõni inimene
vaimse tegevuse stimuleerimiseks. Üledoseerimisel tekitab see amfetamiinipsühhoosi,
mille sümptomid on väga sarnased paranoidse skisofreenia omadega.