EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013
andmed, mis on pärit Eurostat andmebaasist ning mille hulgast hiljem on
klasteranalüüsi tulemusena valitud 8 riiki riikidevahelise analüüsi läbiviimiseks (vt Lisa
1). Tulenevalt andmete kättesaadavusest esineb mõningaid varieeruvusi tulemuste
interpreteerimisel, kuna kõigi riikide kohta ei olnud andmed üheselt kättesaadavad ning
esines puudulikke andmeid andmebaasides. Magistritöö empiirilises osas on selgitatud
üldisi trende Euroopa Liidu riikide kinnisvaraturgudel, nende omavahelisi sarnasusi ja
erinevusi ning mustreid reaalmajanduse ja laenuturu dünaamikaga.
Kinnisvarahindade mõõtmiseks on kasutusel erinevaid meetodeid. Käsitledes kinnisvara
tarbekaubana on võimalik ehitisi liigitada füüsiliste omaduste järgi: ruumide arv,
asukoht, hoone seisukord. Käsitledes kinnisvara kui alternatiivset investeeringut, on
hindamine mõnevõrra keerulisem – kinnisvaratehingute hind kujuneb läbirääkimiste
tulemusena
annaabi.ee 
