Peatükk 3 Feliks Virma maakorralduse raamatust
· 1870. a moodustati Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade katastriosakonnad, mille üheks
ülesandeks seati maavalduste suuruste, struktuuri ja omandi suhete arvestamine
· selleks hakati pidama spetsiaalseid katastriregistreid ehk maade põhiraamatuid
· uute maaomandite massiline teke ostutalude näol tingis tekkinud kinnisvarade ja nende
õigusliku seisundi üle täpse arvestuse pidamise vajaduse
· kinnistud (talud) registreeriti kinnistusregistrites päritolu järgi grupeerituna, arvestades
seda, kas talu oli eraldatud eramõisa talu- või mõisamaast või kroonumõisa või
kroonumetsa maast
· talude kruntimine ja maa ostu- müük
· talude kruntimine ja müük nõudis maa mõõtmist ja hindamist, samuti oli maa tulukuse
kindlaksmääramine vajalik rendimaksu põhjendamiseks. Kuna maa oli mõisniku omand,
oli maamõõtmise korraldamine aadli- ja linnade omavalitsuse õiguseks ja kohustuseks
annaabi.ee 
