- kinnisvarariskide mitmekesisus. 5. Kinnistusraamatu pidamise vajadus ja raamatu sisu. Kinnistusraamat peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamatuid peavad maa- ja linnakohtutes asuvad kinnistusametid. Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnistusraamat koosneb: - kinnistusregistrist - kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu: kinnistu koosseis, omanik, koormatised ja kitsendused, hüpoteek, - kinnistuspäevikust - registreeritakse kinnistamisavaldused, milles on väljendatud soov kande tegemiseks, - kinnistustoimikust - koosneb registriosa ärakirjast ning kõigist kinnistu kohta käivatest dokumentidest, sh plaanidest 6. Hoonestusõiguse mõiste. Kinniasja koormamine viisil, et isikul, kelle kasuks see õigus on seatud, on
Kinnistamisavaldusi menetletakse nende esitamise järjekorras (kinnistuspäevikus registreerimisaja järgi). Kui ühe kinnistu kohta on menetluses mitu avaldust, siis menetletakse neid koos, kuid kanded tehakse ikkagi avalduste esitamise järjekorras. Kinnistuspäevik vajalik kandeavalduste registreerimiseks ja menetluste jälgimiseks, seega on tegu klassikalise registri e. registreerimise metaandmete kogumiga. Alates 2005. aastast peetakse kinnistuspäevikuid elektrooniliselt. · kinnistusregistrist;- Kinnistusregistris avatakse iga kinnisasja kohta eraldi registriosa. Registriosal on pealkiri ja neli jagu, mis omakorda jagunevad lahtriteks. Kinnistusregistriosa pealkirjas näidatakse ära kinnistuspiirkond, kinnistusjaoskond, kui see on olemas, kinnistu number, kinnistu nimetus, kui see on olemas ja lisalehtede olemasolu. Registriosa esimesse jakku ,,Kinnistu koosseis" kantakse: kinnistu katastritunnus, kinnistu sihtotstarve, asukoht, pindala, andmed kinnistute ühendamise ja jagamise,