Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
luule muutus laulvamaks, sest järgisid rütmi, mida oli lihtsam esitada. Opitzi ideed jõudsid
Eestisse saksa autor Paul Flemingi kaudu. Fleming peatus mitu korda Tallinnas üsna pikalt, kus ta
suhtles Brocmanni jt toonaste haritlastega, ennekõike Tallinna gümnaasiumi ümber koondunud
õpetlaste ja õpilastega. Pulmalaulud peegeldavad kõrgema seisuse meelelaadi, kombeid ja
eluviisi – külluslik ja toretsev elulaad. Pulmalauludes olid kinnisteemad või järgisid kindlat
struktuuri – igas laulus pühendati ühele teemale teatud luuletuse osad. Kohe I stroofis
pöördutakse jumala poole: mainitakse eluõnne ja sündmuse raames ka jumalaidee. Ometi ei
puuduta pulmalaulud sügavalt religioosseid teemasid, vaid pigem on pühendatud ilmalikke.
Pärast jumala mainimist pöördutakse II stroofis peigmehe poole. III stroof räägib esialgu pruudist,
kuid rohkem keskendutakse isale ja pruudi kaasavarale – materiaalne tasand
annaabi.ee 
