Eesti 18.-19. sajandil
Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult
koolis, vaid ka kodus. Lugema õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara.
Peamiseks lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud.
4. Talurahva omavalitsused loodi vallakogukonna näol, mis olid mõisniku kontrolli all.
Talupoegadesse puutuvad funktsioonid koondusid Vallakohtusse, vallakohtud
lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi.
4.1. Talupoeg jäi endiselt maa külge kinnistatuks. Talle anti õigus omada vallasvara
ning kaevata mõisahärra peale.
Mõisnik võis talupoegi müüa ilma maata ning neid talust ära ajada.
Mõisniku kodukariõigust piirati 30 kepihoobi piiresse.
Talurahva kohustused määrati kindlaks vakuraamatutes.
4.2. Eestimaal aastal 1816 ja Liivimaal 1819. Talupojad muudeti teoorjadeks. Nad
vabastati ilma maata, pidid maad mõisnikult rentima (teorent), nende liikumisvabadus
jäi piiratuks, said perekonnanimed.
4.3
annaabi.ee 
