Joonis 5. Nt. ey = x + y , siit y „ilmutada“ ei saa. Funktsiooni parameetriline esitlus. Funktsiooni parameetrilise esituse jaoks võetakse kasutusele mingi kolmas täht, tavaliselt t, mida nim. parameetriks. Igat funktsiooni, mis on kujul y = f(x), saab esitada parameetri abil. Vastupidi ei pruugi see nii olla. Parameetrilise esituse eeskuju on: Olgu y = x2+2, parameetriline kujul { y=tx=t+2 2 Tsükloid tekib, kui ringjoon, millel on märgitud nn kinnispunkt, veereb mööda sirget. Alguses kinnispunkt asub nullpunktis. Ringjoone veeremisel mööda sirget joonistab kinnispunkt tsükloidi kaari. Tsükloidi parameetrilised võrrandid: Joonis 6. Paaris- ja paaritufunktsioon Olgu funktsioonil f (x) 0-punkti suhtes sümmeetriline määramispiirkond ehk –a < x < a. f(-x) = f(x) – paarisfunktsioon f(-x) = -f(x) – paaritufunktsioon Joonis 7. Nt. (-x)2 = x2, paarisf. (-x)3 = -x3, paarituf. sin(-x) = -sinx, paarituf, cos (-x) = cosx, paarisf,
või teatud mõttes utoopilist tulevikku. Kui tuletame meelde seda, milline on üks kirjanduslik manifest nt 20 sajandi alguses, siis see manifest järgib klassikalisis modernistlikke manifeste, mida kirjutasid futuristid või ekspressionistid Euroopas 20 sajandi alguses. Ka neis on antud utoopiline tulevikunägemus ja deklareeritakse mõnevõrra utoopilist programmi, mille täitmine viib igasuguse kunsti, sh kirjanduse äärmustesse või esitab teda väga radikaalselt. Manifestides on üks kinnispunkt see, et seal antakse juhised uue kunsti tegemiseks. Nii, et 100 aasta tagust futurismi vaimu on selles manifestis ka omajagu. See, kuidas avastatakse üks kultuuriline maailm uuesti, sest kogu modernistlik avangard on olnud nõukaajal põlu all ja keelatud. See on üks euroopalik kontekst, mille taustale see manifest projitseerub. Teine taust oleks meie eesti kultuuri ja kirjanduse taust. Laiemas tähenduses manifesteeritakse siin