August Gailit
harvanähtavat respekti ja delikaatsust. Ta ei muutunud kunagi labaseks. Gailitlik armastus on
lihtne ja täiuslik nagu Piibli Ülemlaul. Armastus naise vastu avardub ülevaks kodu
ülistuseks. Kodu tähendab Gailitile kõige kaunimat (novell "Toomas Nipernaadi").
Igas teoses saab lugeja üha enam osa Gailiti äärmiselt ergust loodusetunnetusest.
Romantilised kirjeldused (päikeseloojang, järved, heinamaa) hakkavad Gailiti tekstis elama.
Üks Gailiti teostele omane kinnismotiiv ongi kodumaa looduse ülistus, mis laieneb
põhjamaa loodusele tervikuna. Gailit on läbinisti põhjamaa mees. Ta tunneb siirast lähedust
kõigega, mis on selle maaga seotud: looduse, inimese, elurütmiga.
Tippteosega küll mitte võrreldav, kuid omapärane on ka Gailiti järgmine romaan "Isade maa"
(1935), milles kujutatakse sündmusi Vabadussõjas. Teoses rohkelt leiduvate anekdootlike
episoodide tõttu on seda nimetatud romaaniks anekdootides, kus huumor muutub ootamatult