Eesti ajalugu jääajast muinasaja lõpuni
palju korraldati sõjaretki.
Muinasusund:
Maailmanägemus oli animistlik- nad hingestasid kogu maailma enda ümber. Muinasaja
inimesed olid animistid sest nad olid tihedalt seotud loodusega ning arvasid et kogu elus ja
eluta loodusel on hing.
Vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Selle alla mahtusid tavad ja uskumused, mille oli seos
mõistega püha.Pühaks peeti sageli kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat.Muistse
usundiga seostuvad otseselt mitmesugused kinniskuistised- kalmed, ohvrikivid jne.
Vägi:muinasusundi põhimõiste- vägi.arvati et kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha
veel erilist väge või jõudu.Väge võis olla ka sõnades.Inimesed, kes oskasid nõiduda, haigusi
ravida nimetati tarkadeks.Hing:Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus
hoidmiseks. Magamise ajal võis hinge kehast lahkuda.. Surnutele pandi hauda kaasa lisaks
ehetele veel töö ja tarberiistu, relvi nig toitu. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama
annaabi.ee 
