Eesti keele reeglid
1. Silp
Silp on kõnes esinev väikseim hääldusüksus.
Igas silbis peab olema tuum. Silbi tuumaks võib olla täishäälik või
täishäälikuühend. Ema: E=tuum.
Silbi tuumaks ei saa olla kunagi olla rohkem kui kaks täishäälikut. Peale selle
silbil võib olla algus ja lõpp, nendeks on kaashäälikud. Lendas: E,a=tuum L,d
algus ja N, s lõpp
Kui silbil ei ole lõppu, siis nimetatakse seda silpi lahtiseks, kui on lõpp siis
nimetatakse seda kinninesilp. Silbid jagunevad lahtisteks ja kinnisteks silpideks.
Peale selle jagunevad silbid lühikesteks ja pikkadeks.
Lühikeses silbis puudub silbilõpp ja silbi tuumaks on ainult üks
täishäälik.Lühikestes silpides esineb.
Pikkadel silpidel on silbilõpp ja ka sellised mille tuum koosneb kahest
täishäälikust.
Geminaatklusiil kahekordne sulghäälik, silbitamisel tekib ta siis kui sulghäälik
jääb heliliste häälikute vahele. Seda kirjapildis pole see on ainult häälduses.