Kaare paremaks süütamiseks toidetakse kaart keevitusvoolust tugevama algvooluga (Hot-Start). Elektrood sulab ja sadestub tilkadena keevitatavale esemele ja elektroodi väliskate hakkab kuluma ning eraldama keevituseks vajalikku kaitsegaasi. Eralduvad tilgad võivad tekitada elektroodi ja keevisvanni vahele lühise. Elektrikaare voolavuse soodustamiseks toidetakse kaart momentaanselt kasvava keevitusvooluga (Arc-Force), mis takistab keevituskaare kustumist. Elektroodi kinnikeevitumisel detaili külge on võimalik rakendada funktsiooni, mis peale teatud lühistamisaega katkestab seadme toite. See võimaldab eemaldada elektrood ilma seda kahjustamata. Kattega elektroodide kasutamisel peab keevisõmbluselt räbu eemaldama pärast iga keevitusläbimit. 1. Elektroodkeevitus e. käsikaark IONISATSIOONI parandavad ained K Na Ba Li Al Ca Cr Mn C H O N
shunteerides käivitusreostaadi sektsiooni R1-2 (joonis 1.2.a) või mõlemad käivitusreostaadi sektsioonid (joonis 1.2.b). Kui käivitusreostaadil on skeemidel kujutatust rohkem sektsioone, hakkab kirjeldatud protsess korduma seni, kuni kõik käivitusreostaadi sektsioonid on kiirenduskontaktorite peakontaktidega shunteeritud (välja lülitatud). Skeem joonisel 1.2.a on töökindlam, sest isegi ühe kiirenduskontaktori peakontakti kinnikeevitumisel toimub järjekordne käivitus voolu piiramisega, tõsi, vajalikust väiksemal määral. Kui aga skeemis joonisel 1.2.b keevitub kinni kiirenduskontaktori KM2 peakontakt, toimub järjekordne käivitus voolu piiramiseta, mis on loomulikult lubamatu. Joonisel 1.2.b toodud skeemi eeliseks on mõningane energiasääst, sest peale kontakti KM2 sulgumist võib kiirenduskontaktori KM1 välja lülitada. Asünkroonmootorite käivitusreostaadi ja takisti juhtimissõlmede jõuahelaid on
annaabi.ee 
