Filtrite materjalid jagunevad: – Elastsed loodusmaterjalid, sünteetilised, metallkiu kangad – Jäigad klaaskiud, metallilaastud, metallkeraamika, keraamika, poorne klaas – Puistematerjalid staatilise või liikuva kihina – Märgfiltrid, kus materjal on niisutatud vee või õliga Peentolmu püüdmiseks sobivad kangasmaterjalid, millele antakse kottide (taskute) kuju : käis- ehk kinnasfilter. Puhastusaste peaaegu 90 % igasuguse suurusega osakeste püüdmisel. Märgpuhastus – vaid juhul, kui gaasi jahutmine ja niiskumine puhastusprotsessis on lubatud. Puhastusaste oleneb väga palju tolmu märguvusest. Kasutatakse tahma, lendtuha, savi- ja lubjatolmu jt analoogsete aerosoolide märgpuhastuseks. Sadestamine elektrostaatiliste jõudude mõjul – moodsamaid puhastusviise. Elektrofiltri töö põhineb gaasi ioniseerimisel
- tööstuslikud suure tolmusisaldusega (<60 g/m3) õhu puhastamiseks, regenereeritavad - õhufiltrid (>50 mg/m3) õhu puhastamiseks enne seadmeid või ruumides, regenereerimisega või ilma - absoluutsed filtrid bakterite ja radioaktiivse tolmu püüdmiseks (1 mg/m3); efekt >99%, ei regenereerita. Jämedat tolmu püütakse koksi, keramsiidi, liiva ja killustikuga täidetud filtris. Peentolmu püüdmiseks sobivad kangasmaterjalid, millele antakse kottide (taskute) kuju gaas käis- ehk kinnasfilter on näha joonisel 3.5. Ventilaator imeb tolmuse gaasi läbi tolmukottide (käiste), mille alumised lahtised otsad on kinnitatud gaasijaotusresti avade külge ning ülemised suletud otsad raputusmehanismiga ühendatud raami külge. Käiste läbimõõt on tavaliselt 100-300 mm piirides ja pikkus 2-9 m. Tolm sadestub tolmukottide sisepindadele ja riide pooridesse. Riide puhastamiseks raputatakse perioodiliselt filtri sektsioone vastava raputusmehhanismiga
annaabi.ee 
