Keskaeg - Riik ja Ühiskond
täita ta käske ja kanda talle usaldatud teenistust. Senjöör omaltpoolt kohustus kaitsma
vasalli, hoolitsema tema eest eba lubanud vasalli solvata. Vastastikuse tõotuste ja
lubaduste vahetamisega võis kaasneda lääni annetamine, mille eest vasall pidi kandma
rüütli- või mõnd muud teenistust. Läänistamine seisnes tavaliselt lääni kinkimises. See
võis aga ka seisneda õiguses lääni sissetulekutele ilma lääni ennast kinkimata või
maksude ja andamite kogumise, kohtuõiguse ja -sissetulekute jt. õiguste üleandmises.
Oluline ei olnud kinkimise objekt, vaid fakt ise: läänistamisega kaasnes vasalli kohustus
teenida ja olla senjöörile kuulekas. Lään kindlustas vasalli materiaalselt, mis oli
teenistuse täitmiseks hädavajalik. Kuid senjöör võis sama eesmärgi saavutada ka ilma
igasuguste annetusteta- ta võis võtta vasalli oma õukonda ülalpidamisele. Seega seisnes