A.dumas Kolm musketäri terve raamat
oma perenaiselt viia see hobune minu talli, kuid mulle mitte öelda, kelle poolt see on.»
«Ainult poeetidega juhtuvad sellised asjad,» lausus Athos tõsiselt.
«Hästi, see teeb asja lihtsamaks,» ütles d'Artagnan. «Kummal hobusel te ratsutate,
kas sellel, mille te ostsite, Bi sellel, mis teile kingiti?»
««Kahtlemata sellel, mis mulle kingiti. Te saate ju aru, d'Artagnan, et ma ei või teha
sellist ülekohut...»
«.. . tundmatule kinkijale,» sõnas d'Artagnan.
«Või salapärasele kinkijannale,» ütles Athos.
«Hobune, mille te ostsite, ei ole teile enam vajalik?»
«Peaaegu mitte.»
«Ja te valisite selle ise välja?»
«Suurima hoolega! Te ju teate, et ratsaniku julgeolek sõltub peaaegu alati tema
hobusest.»
«Hästi, loovutage ta mulle-hinna eest, mis ta teile Maksma läks.»
417
«Ma tahtsin teda teile pakkuda, kallis d'Artagnan, jättes teile vabad käed selle tühiasja
tasumise suhtes.»
«Ja kui palju ta teil maksis?»
«Kaheksasada liivrit.»