Prantsusmaa Võõrleegion
,,Linnadest välja ei tohi ükski masin ilma kaitseta minna, ja kui keegi seda siiski teeb, on tema
tagasitulek rohkem kui kahtlane. On olnud palju juhtumeid, kus leegionärid tapetud -- pea
või jalad ja käed äraraiutud -- nagu kommunistlikel timukatel ikka on olnud kombeks teha."
Kirjas seisab veel, et jõulud möödusid vaikselt. Süüa ja juua oli aga küll ning samuti
maiustusi. Ka ei puudunud jõulukuusk säravate küünaldega, mille all jagati leegionäridele
kingitusi. Kinkepakk oli olnud rikkalik ja väärtuslik, millesse kuulus ka pudel parimat
prantsuse likööri (mitte konjakit!).
Leegionäri igapäevane toidunorm on oma koguselt küllaldane, kuid maitse poolest see
Lillemaale ,,ei istunud". Leegionäri palk oli 1947.a. 8000 Prantsuse frangi ümber kuus. Ärid
olnud kaupu täis ja produktid vabalt saadaval. Võisid kõike osta, mida aga soovisid, ja seda
ajal, mil Saksamaal ja mitmel pool mujal Euroopas olid kaubad veel kaardisüsteemil.