Eesti Rahvariided
Saatel panid naised pähe lõua alt mähitavad linikud, papi või Hiiumaal
vitsarao abil vormis hoitud tanud või üllid, mis on sarvedega või
baretikujulised lambanahksed talvemütsid. Saaremaal kandsid naised ka
kootud tuttmütse.
Meeste ülikonnad ja ülerõivad oli värvilt lambapruunid või -mustad,
Saaremaal Sõrve poolsaarel ka hallid. Saare mehed ei võtnud ülejäänud
Eesti meestega ühiselt omaks lühikest kuube ega põlvpükse.
Vöö
Vöödel ja paeltel oli rituaal- ja kinkeesemetena kindel koht eesti
rahvatraditsioonis, mille tõttu eriti vööd kujunesid eesti käsitöö- ja
rahvakunstitoodete silmapaistvaks esemeliigiks. Rahvas uskus vanasti,
et vöö, annab kehale tuge, teeb keha üldse tugevaks ja hoiab seda
haiguste eest, seepärast seoti vöö isegi ööseks ümber, et magades ,,keha
välja ei veniks".
Tänu vanade geomeetriliste maagiliste motiivide kasutamisele on püsinud
annaabi.ee 
