EESTI MUINASAEG
See kasvas välja nn Narva kultuurist. See aeg tuli eestissee paljus sisserändajaid, võib-
olla Karjalast v kusagilt Volga ülemjooksult. Kammkeraamikale nime andnud
anumad olid valmisatud mitte kedral,vaid kokku voolitudlaiadest savilintidest.
Nõusid kaunistasid lohukesed aj kammitaolise esemega vajutatud mustrid.Anumate
põhi oli alt ümar, mõnikord peaaegu koonusjas. St et neid sai asetada ka pehmele
liivale,maasse süvendatud auku v kinidest laotatud ringi. Kammkeraamika rahvas
mööblit ei tundnud, kuid majad olid neil olemas. Need võisid olla kas süvendatud
põhjaga v maapealsed, kuid igal juhul nelinurksed ja viilkatusega.Sein oli kas
püstpostide vahele punutud v isegi rõhtpalkidest laotud. Kammkeraamika ajajärk oli
püügimajanduse, st küttimise ja kalapüügi kõrgaeg. Ometi külvati just tollal esimesed
viljaseemned. Vanimad jäljed põlluharimisest-kaera õietolmu näol-pärinevad nimelt
4000.a eKr P-ja Lääne-Eestist
annaabi.ee 
