Kiviaja Eesti
nende organiseeritus piisavalt kõrge, et tagasi lüüa lähemate naabrite vallutuskatseid.Lätlased,
leedulased, venelased, latgalid, karjalased, kurelased, ojamaalased, vadjalased.
Ristiusu mõjud-ristiusk polnud tundmatu. *pajud kombed muutusid- levis laibamatmis
komme. *ehete seas leidub pronksristikesi. *võimalik ka kiriku või kabeli olemasolu.
Ohverduskohtadex olid: ohvrikivid, ohvriallikad ja pühad puud (tamm ja pärn).
Linnused: Mägilinnused, Neemiklinnused, kingvalllinnused (Eestis on teada u. 120 muinas-
aegset linnust N: Otepää, Valjala linnused).
Matmiskombed:koos ristiusustamisega muutusid ka eestlaste jaox matmiskombed. Inimesi
hakati matma kivikirstkalmetesse, kuhu asetati põhja-lõuna suunaline kirst. Olid veel tarand-
kalmed, laekalmed ja väikesed kultuskivid.
Kes olid?-Läti Henrik-preester, kelle kirj. on kroonika, mis on ajalooallikaks eestl. kohta.
Jaroslav Tark-tegi sõjakäigu eestlaste vastu, võitis ja rajas tartu kohale tugipunkti, millele
annaabi.ee 
