Altkäemaks karistusõiguses
oma pädevuse piires riigivõimu õige, riigi huvidele vastava tegevuse garant. Riik ei saa
ametnikku usaldada ja olla kindel oma võimu teostamises, kui ametnik võtab vastu
kingitusi eraisikutelt. Määrav on asjaolu, et ametnik võttis altkäemaksu/pistist ja käitus
juba seetõttu iseenesest riigiteenistuse aluseid ja ametniku ausust või puhtust rikkudes.
Selline lähenemine on kitsamalt õiguslik, formaalne ning ei rõhuta, et ametnik oleks
midagi kingituseandja huvides toime pannud või pidanud toime panema. Seega ei ole
antud juhul üldse oluline kausaalne seos pistise/altkäemaksu andmise ja toimepandud teo
vahel.
Roomaõiguslik kontseptsioon asetab rõhu altkäemaksule kui ametialasele kuriteole ning
lubab nimetada ametialast kuritegu põhideliktiks. Siin on oluline silmas pidada, et ka Eesti
NSV KrK (ja kogu nõukogude kriminaalõiguse, samuti kehtinud KrK §-de 164 ja 165
annaabi.ee 
