Jalatsite moe ajalugu
rikastatakse heldelt pärlite ja kunstkristallidega. Kahekümndate lõpuks läheb hullus
mööda ja nad omandavad jälle tagasihoidlikud mõõtmed.
Kui tantsumaania pisut järgi annab, muutuvad kingad kergemateks ja graatsilisemateks.
Ka värvid rahunevad, silm puhkab beezil, pruunil ja hallil.
Kergetööstuse areng ilmutab ennast rohkete poodide avamisega. Kingsepad ei suuda
enam võistelda tööstuslikult toodetud jalatsite valmistamise hinna, kiiruse ja stiiliga.
Järele jäävad vaid kingameistrid, kes valmistavad kingi eritellimusel ja mõõdu järgi. Siin
on käsitööl võimalus arendada kunsti tasemele. Oma peene stiilitajuga teevad nime
Salvatore Ferragamo, Andre Perugia ja Charles Jourdan.
Meestegi mood muutub vähem formaalseks. Walesi printsi 1924. aasta USA visiidil
kantud seemisnahksed kingad tekitasid furoori. Etiketi normide järgi, kus ka pruunid
saapad leidsid taunimist, oli see lausa vulgaarne. 20ndate lõpuks olid need normid siiski