Soome-ugri rahvakultuur
Rändeluviisiga põhjapõdrakasvatajate juures on eristatud kahte rühma: Rootsi saamide ainult metsavööndis kitsamal
maa-alal toimunud rändlemist ja tundrusaamide liikumist pikkadel kitsastel maaribadel leht- või okaspuuvööndis
asuvatest talvepaikadest suvepaikadesse, mis asusid kas kõrgetel tundrutel või Jäämere rannikul.
Peamiste talve- ja suvepaikade kõrval jäid oluliseks ka kalapüügi ja korilusega (marjade korjamine, söödavate taimede
ja kingaheinte varumine) seotud peatuspaigad, mis sageli asusid veekogude lähedal ja kuhu liiguti kevadel ja sügisel.
Oma osa elatisest andis jaht ränd- ja metslindudele. Kuni leidus kopraid, saadi koprapüügi tulemusena nii toitu kui
väärtuslikke karusnahku ja kõrgelt hinnatud kopranõret, mis 18. sajandil maksis rohkem kui kopranahk. Väärtuslikke
karusnahku saadi jahti pidades ilvesele, rebasele, koprale, kärbile, karule ja hundile. Vähemväärtuslikud olid
annaabi.ee 
