Soome-ugri rahvakultuur
pool kojast.
20. sajandi alguses kirjeldas N. Haruzin koolasaamide pereelu harmoonilisena, rõhutades eriti saami meeste armastust
oma naise ja laste vastu. Kõrvalekaldeid tavalisest perekonnaelust peeti sedavõrd märkimisväärseiks, et selliseid
inimesi kirjeldati nende kohta tehtud lauludes.
Tavaliselt kuulus lõviosa perekonna omandist peremehele (põhjapõdrad, püütud linnud, karusnahad), perenaisele
kuulusid lambad ja kogu käsitööga seotud omand, riided, kingaheinad, tööriistad, võrgud, sööginõud ja kaasavaraks
saadud esemed ning pulmakingid. Pulmakingiks võidi mõrsjale kinkida ka paar põhjapõtra. Pere omand märgiti
peremehe puumärgiga. Isa kojast lahkudes tegi poeg isa puumärgile väikese lisanduse. Omandit tähistavateks
märkideiks on põhjapõtrade märgid, millest kõrvamärke peetakse tähtsaimateks.
Jõukamates peredes olid tähtsateks pereliikmeteks sulased, kes olid mõnikord aastakümneid sama peremehe juures
teenistuses
annaabi.ee 
