Elavhõbe
oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille
anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus
kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi,
mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Looduses on elavhõbe
väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus
elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinevar (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad
on Hispaanias.
Elavhõbe sai oma nime Rooma jumala Merkuuri järgi. Elavhõbedat tunti Hiinas ja Indias.
Seda on leitud Egiptuse hauakambritest aastast 1500 eKr. Hiinas, Indias ja Tiibetis arvati, et
elavhõbe pikendab eluiga, parandab luumurde ja säilitab üldiselt head tervist. Vanad-
kreeklased tegid sellest määret ja vanad-roomlased kasutasid seda kosmeetikas. 500 a. eKr
tehti teiste metallide ja elavhõbedaga sulameid. 18
annaabi.ee 
