Esimene liikuva pildiga film loodi Eadweard Muybridge poolt 1878. aastal, kui ta filmis liikuvat hobust. Filmimiseks kasutas ta stereoskoopilist kaamerat. Kaamerad olid paigaldatud paralleelselt hobuste jooksu rajaga ja kõik kaamera luugid olid kontrollitavad liikuva nööriga, mis pääsesid liikuma koos hobuste kapjadega. Seal oli 21 osa, et jäädvustada hobuste jooks. See teeb umbes 1000 pilti sekundis. 1893. aastal tutvustas Thomas Edison rahvale kinetograafi ja kinetoskoopi. 1895. aastal leiutasid vennad Lumiereid kinesgraafi, see oli kaasas kantav, kolm ühes võimalusega: kaamera,printer ja projektor. Liumiereid näitasid Pariisis filmi, kus veovankrit vedav hobune liikus vaatajate poole. Vaatajad olid rabatud ja hämmastunud. Nende silme eest möödusid järgemööda müür, mis langes lammutajate kirkahoopide all, jaama saabuv rong, suppi sööv beebi jm. Seanss lõpeb joovastunud aplausiga
Ajakirjandus kajastas uut leutist kui vahendit, mille abil lähedasi jäädvustades ei ole surm enam absoluutne ega lõplik. Méliès´is tärkas soov omada seda uut imevidinat ning kuna tal vendade Lumieride leiutist osta ei õnnestunud, siis rahuldas ta oma uut kirge teatrograafi nimelist projektorit kasutades, millega näitas muuhulgas ka Edisoni lühivilme. 1896 aastal patendeeris ta aga koos Lucien Korsteni ja Lucien Reulos'ga uue kaamera kinetograafi. Hiljem kasutas ta küll teiste leiutatud kaameraid kui enda oma. 1896 aasta kevadel tärkas koos loodusega ka Méliès´i enda uhiuus kino. Tema esimesed filmid olid lihtsad linnavaated ja argisündmuste kajastused Lumiere'ide eeskujul. Kuid peagi hakkas ta kasutama kaamerat, et dokumenteerida mustkunsti etteasteid ja trikke oma Robert-Houdini teatri lavalt. Oktoobris valmis tema esimene triki-film ,,Haihtuv daam"
annaabi.ee 
