Retsensioon filmile "Lõpp"
valud, järjest suurem kihistumine ja tavainimese probleemid. Lisaks oli hilisõhtusele seansile
tulemas külalisena ka Jeon ise koos näitleja Hyejung Cho ja filmi produtsendiga.
Juba treileris lummas mind stseenides aset leidev värvide mäng ning filmis võlus see mind veelgi
rohkem – iga toon ja värv näis kaasa rääkivat loo kulgemisele, kaadrid oli nii värvidelt kui ka
olemuselt rahulikud ja vaiksed, kuid samas rõhuvad. Nii sisuliselt kui ka kinematograafiliselt
koosnes film kahest osast, kahest eraldi seisvast loost, mis põimusid pärast filmi lõppu vaatajas
justkui üheks. Esimene pool, mis keskendus noorele tudengile, kes pidi äraelamiseks tegelema
prostitutsiooniga, mõjus rutiinselt ja näis mõnel hetkel isegi ehk venivat, kuid kahe loo
vahepunktis võis mõista, et selline tunne oli taotluslik. Selline tunnetus andis justkui võimaluse
elada sisse neiu ellu, tema tunnetesse ja mõtetesse, tunda ka ise samasugust rutiini, elu ja aja