Staatika (kirjeldab jõudude jaotust paigalseisvas süsteemis) (uurib kehade tasakaalu tingimusi) Kinemaatika (kirjeldab kehade liikumist, arvestamata neile mõjuvaid jõude) (uurib kehade liikumist, aga mitte selle tekkepõhjusi) Dünaamika (kirjeldab liigutatavate kehade käitumist ja neile mõjuvaid jõude) (uurib aga just liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas liikumine mingite jõudude toimel muutub.) Kinemaatika (kinema - kreeka k. liigutus, liikumine) uurib kehade liikumist ruumis. Seejuures pole tähtis, mis seda liikumist esile kutsub. Näiteks saab kinemaati kaseaduste abil arvutada, kui kaugele lendab visatud kivi. Dünaamika uurib aga just liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. (Dynamikos - kreeka k. jõusse puutuv.) Näiteks saab arvutada, kui suure kiiruse saavutab langev
kaklemas, beebi putru söömas ja grimassitamas. Lumiere`ide ,,elavate piltide" hulgas oli ka ,,Rongi saabumine": ekraani sügavusest ilmus vedur, järjest lähenedes ja lähenedes ning vaatajad kargasid paanikas oma kohtadelt... Nii sai uus leiutus eluõiguse ja muutus otsekohe sensatsiooniks. Aastakümnete jooksul tehtud tehnilised avastused fotograafia, optika, keemia alal andsid võimaluse ,,liikumisega kirjutada". Kreekakeelsetest sõnadest ,,liikumine" (kinema) ja ,,kirjutama" (grapho) tuletatud ,,kinematograaf" sai selle uue sensatsioonilise leiutise tabavaks nimeks. (Kosenkranius 1964) ,,Ja tuhanded, kes seda nägid, hüüdsid: ,,Imetaoline!"" Nende vaimustatud sõnadega reklaamiti kinematograafi Tallinnas. See oli 1896. Aasta sügisel Kino jõudmist Eestimaale kohe selle esimesel levikuaasta jooksul tuleb pidada üpris juhuslikuks. Esimesed ,,elavate piltide" demonstratsioonid väljaspool kinematograafia sünnimaad