(Pa) Temperatuur T [K] Temperatuur kujutab endast mingi keha suurenemise astet teise keha suhtes ja ta määrab ära soojusvoo suuna kehade vahel. Gaaside molekulaar kineetilise teooria alused on temperatuur molekulid soojusliku liikumise intensiivsuse mõõt. Temperatuuri arvväärtus on ühtselt seotud molekulide keskmise kineetilise energiaga. Ideaalgaasi korral: m kg; w m/s ; w=0; T=0o [K] absoluutne 0. Absoluutse temperatuuri skaala alguspunktidest. Praktiliselt molekulide kineetlilise energiat ei saa mõõta kasutatakse praktikas temperatuueri määramiseks kaudseid meetodeid ja sel juhul võetakse temperatuuri määramisel aluseks mingisugune aine omadus, mis sõltub otseselt temperatuurist, praktikas kasutatakse mitmesugust tüüpi termomeetreid, näiteks klaas vedelik termomeeter, kus täitevedelikuna kasutatakse elavhõbedat ja mitmesuguseid orgaanilisi vedelikke. Termoelektrilised termomeetrid, kus kasutatakse ära nn. termoelektrilist effekti. Kasutatakse vee
neeldumisena või paari moodustumisena. Radiodiagnostika ja –teraapia seisukohast on olulisemad Comptoni hajumine ja fotoelektriline neeldumine. Suurte energiate puhul, näiteks 60-Co või radioteraapiaks kasutatavatest kiirenditest saadav, on kiirguse neeldumisel domineeruv Comptoni protsess. Comptoni protsessi käigus toimub interaktsioon footoni ja nn vaba elektroni või aatomi väliskihi elektroni vahel, mille energia on tühine võrreldes footoni energiaga. Osa footoni energiast antakse kineetlilise energiana üle elektronile, vähenenud energiaga footon muudab liikumissuunda, teisisõnu hajub. Algfootoni asemel saame kiire elektroni ja väiksema energiaga algsuunast kõrvalekaldunud footoni, mis edasi liikudes põhjustab uusi interaktsioone, seni kuni kogu footoni energia on neeldunud. Igal konkreetsel juhul võib footon kaotada suure või väikses energiahulga, kaotatud energia võib kõikuda 0-80%. Tegelikkuses, kui röntgenikiirguse voo neeldumisel koes
annaabi.ee 
