Näiteks on (pilvitu) taeva ja mere värvus sinine, kuna päikeselt tuleva valguskiirguse lühilaineline (sinine) komponent hajub paremini. Loojuva päikese taevalaotus on aga kollakas-oranz, kuna päikesevalguse sinine komponent neeldub Maa atmosfäris paremini kui kollanepunane päikesekiirguse komponent. 5. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. Vt vihik 6. Kolloidlahuste osmootne rõhk Kolloidlahused ei erine oma molekulaar-kineetilistelt omadustelt tõelistest lahustest.Kolloidlahustele rakendatakse van't Hoffi võrrandit: dP = RTdc. Kolloidlahuste osmootne rõhk on väikesem kui osmootne rõhk tõelistes lahustes kuna kolloidosakese osakese mass on märgatavalt suurem tavalisest molekulist ja . kolloidosakese osakese kontsentratsioon on märgatavalt väikesem tavaliste molekulide kontsentratsioonist. Vaatleme seda erinevust lähemalt. Kirjutame van't Hoffi võrrandi PV = nRT koos
avaldub kujul m = m1 - m2=1/2c1-1/2c2=1/2(c1-c2) Kirjeldame kontsentratsiooni muutust ruutkeskmise nihke ulatuses: siit c1- c2 = -dc/dx selle paigutamisel võrrandisse m = m1 - m2=1/2c1-1/2c2=1/2(c1-c2) saame Viimase võrdlemisel Ficki seadusest tuletatud avaldisega m =- sD t, eeldusel et S=1: millest saame ruutkeskmise hälbe = . See on difusiooni sügavus. -difusiooni aeg 5. Kolloidlahuste osmootne rõhk. Kolloidlahused ei erine oma molekulaar-kineetilistelt omadustelt tõelistest lahustest.Kolloidlahustele rakendatakse van't Hoffi võrrandit: d= RTdc. Kolloidlahuste osmootne rõhk on väikesem kui osmootne rõhk tõelistes lahustes kuna kolloidosakese osakese mass on märgatavalt suurem tavalisest molekulist ja kolloidosakese kontsentratsioon on märgatavalt väikesem tavaliste molekulide kontsentratsioonist. Vaatleme seda erinevust lähemalt. Kirjutame van't Hoffi võrrandi
annaabi.ee 
