Biosfäär: elusorganismid, puud,... 105-106km3 . tihedus määramata. Potentsiaalne energia- energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas n: gravitatsiooni jõud, tõus ja mõõn, elastsusenergia. Kineetiline energia- liikumisenergia, omavad kõik liikuvad kehad: tuul, merelained. Keemiline energia- vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus n: radioaktiivsete ainete lagunemine, fossiilsete kütuste põletamine. Soojusenergia e siseenergia- iga keha molekuli kineetil. ja potentsiaal. energia summa. MAA TEKE JA ARENG põikesesüsteemi teke 4,5 miljardit aastat tagasi, sai alguse päikesest suuremate tähtede plahvatusel (supernova), tekkis kosmosetolm mis miljonite aastate käigus diferentseerus raskusjõu mõjul tihedamateks ja hõredamateks vöönditeks. Tihedamatest said kuu taolised taevakehad, nende põrkumisel moodustusid päikesesüsteemi planeedid. Maa geoloogilise ajaloo pikemad perioodid on: 1) eoonid:miljardid aastad. 2) aegkonnad:
*Lihastesisesed muutused aeroobsel tööl- aeglaste lihaskiude läbimõõt kasvab, aeglaste ja kiirete kiudude omavaheline proportsioon ei muutu, max.pingutuse sooritamisel kasvab lihaste jõud. *Energiaallikad aeroobsel tööl- Süsivesikud, teenitud inimese lihastes on rohkem glükogeeni kui treenimatutel; suurem glükogeenivaru tõstab koormustaluvust. . LIHASKONTR tulemusena muutub keemil energia lihaspinge potentsiaalseks meh energiaks ja/või kehaosa liikumise kineetil energiaks. Lihaste sisene töö toimub nende kontr ja lõõgastumise protsessis lihaskiudude müofibrilaaraparaadis ristsillakeste aktiviseerumisel ja lahihaakumisel, samuti lihasesisese hõõrdum ületam. Lihaste väline töö toimub raskuste tõstmisel ja sõltub koormuste suurusest. Inimese liikumisap täidab kahte põhifunkts soorit liigutusi (dünaamil töö) ja säilit kehaasendeid (staatil töö). Liigutustegevusel tehtavat tööd nim dünaamiliseks
annaabi.ee 
