Eesti kirjanduse ajalugu I
"Uus eestikeelne lauluraamat" (1656) sisaldas edasiarenenumat kirikulaulu värsitehniliselt.
Kõrvuti kirikukirjanduse muretsemisega tekkis vajadus ka eesti keele grammatika järele, mis
süstematiseeriks keele grammatilist ja sõnavaralist ainestikku. Stahl 1637, Gustlaff 1648, Göseken
1660, tolleaegne kirikukirjandus ja grammatikad ei jõudnud veel talurahva kätesse.
Kirikukirjanduse tõlkimise-avaldamise järgmine hoog tuli Liivimaa kindralsuperintenendi Johann
Fischeri tegevusega, koondas enda ümber Lõuna-Eesti pastoreid, kes oskasid eesti keelt,
viljakamaiks isa Andreas ja poeg Adrian Virginius. Andreas, hea eesti keele tundjana tõlkis Uue
Testamendi lõuna-eesti keelsesse murdesse ning osa Vanast Testamendist. See eeltöö oli abiks
pojale Adrianile, 1683. aastal kutsus Fischer Riiga endale abiliseks Adrian Virginiuse, kes toimetas
trükki lõunaeestikeelse suure katekismuse (1684), lauluraamatu (1685), "Meije Issanda Jesusse
annaabi.ee 
