Haridus ja kirjaoskus Rootsi ajal
Kirikute
juures pidi talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köster (kirikuõpetaja abiline).
Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus oli
puudulik.
Liivimaal koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises
kindlustamises on suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisval
kindralsuperintendentil Johann Fischeril.
Eestimaa kubermangus hakkas riigikiriku mõjuvõim laienema 1638. a., kui Stockholmist saadeti
kohale haritud piiskop Joachim Jhering. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu
pöörama ka koolide asutamisele. 1645. a. kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja
aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks
eraldada köstrimaa