Vabadussõja kindralid ja admiralid
nõukoguesimeheks, ühtlasi aga ka liisu auliikmeks Andres Larka.
A. Larka oli kaasategev 1934. aasta jaanuaris peetud omavalitsuste valimisel, mis
eeskätt suuremais linnades tõi vapsidele enamuse. Kuid A. Larka ei püüelnud Tallinna
ega Tartu linnapeaks, ta valmistus järgenevaiks, sama aasta kevadel toimuvaiks
riigivanema valimisteks. Selle valimisvõidu poole püüdlesid ka tolleaegne riigivanem
K. Päts, aastail 1928 - 1929 riigivanem olnud August Rei ja kindralleitnat J. Laidoner;
kuid üks kuu enne valimisi toimunud toetusallkirjade kogumine näitas, et A. Larka
lööb neid suurelt (23. märtsil 1934 ,,Postimehes'' avaldatud andmeil koguti A.
Larkale 62 070 toetus-allkirja, J. Laidonerile 38 066; K. Pätsile 18 510 ja A. Reile
4983). See pani K. Pätsi ja J. Laidoneri kokku leppima ning 12. märtsil riigipööret
tegema.
Vapside organisatsioonid suleti nüüd teistkordselt, A. Larka vangistati. Juunil 1935
annaabi.ee 
