Ajalugu - Rootsiaeg, Liivisõda
talupoegade langemist täielikkude pärisorjade tasemele, nagu seda oli vene
talupoeg. Kuigi siinsed rüütelkonnad väitsid, et mõisnikel on täielik õigus talitada
talupoega omaenese äranägemise järgi, ei olnud talupojad siiski päris õigusetus
olukorras. Neil oli reaalne omandiõigus vallasvarale. Talupoegade peamiseks
vastupanuvormiks sai pagemine, kui pärast Põhjasõda leidus veel hulgaliselt tühje
talusid.
AGRAARÜMBERKORRALDUSTE ALGUS
Katariina II korraldusel esitas kindralkubernes nõudmise parandada talurahva
olukorda- tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale, piiritleda teokoormised
ning anda talupoegadele õigus kaevata mõisniku peale – need tähendasid sisuliselt
Karl XI aegse talurahvakaitse põhimõtete laiendamist ka eramõisatele. Positiivsed
määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles esimeseks
sammuks teel pärisorjuse kaotamisele.
PEARAHARAHUTUSED
Liivimaal vallandus esimene tõsisem talurahva väljaastumiste laine
annaabi.ee 
