II maailmasõda Eestis
territoriaalne laskurkorpus. Nad sõdisid Loode-
Venemaal, kuid usaldus NSVL võimule ei olnud suur, kuna paljud andsid end vangi. Nii suunati nad
hoopis tagalasse tööpataljonidesse, mis sisuliselt olid kui sunnitöölaagrid. 1/3 meestest surid seal
kurnatusse, nälga jms. 1943 sügisel moodustati veel üks väeüksus, kuid neid otseselt rindel ei
kasutatud.
Saksa okupatsioon
Eesti alad olid langenud sakslaste kätte. Siin loodi kindralkommisariaat Estland.
Kindralkommisariks sai Litzmann. Moodustati ka Eesti omavalitsus, mida juhtis Hjalmar Mäe.
Majandusolud, mis Eestil olid, olid kehvad. Alguses oli selle segamini keeranud NSVL, seejärel
Saksa okupatsiooni ajal kasutati ressursse hoopis Saksa sõja edendamiseks. Kõigel olid normid.
Riigistatud asutusi ei tagastatud rahvale, see oli neile aga suur pettumus. Eestlased ja sakslased said
hästi läbi, kuid siiski olid repressioonid. Koonduslaagritesse saadeti juudid ja mustlased Eesti oli