Ajaloo uurimustöö
Ajutist Valitsust ei
tunnustatud, saadeti laiali rahvusväeosad, osa riigitegelasi vangistati. Majandus allutati
Saksamaa vajadustele. Kultuuripoliitika eesmärgiks sai eestlaste saksastamine. Eestis ja Lätis
oli baltisakslastel kava moodustada Balti hertsogiriik.
Saksa vägede juhatuse poolt määrati Eestimaad valitsema kindralkomando 60 (Lõuna-
Eestis s.h. Viljandimaal) ja kindralkomando 68 (Põhja-Eestis s.h. Järvamaal).
Maakonnavalitsuste juhiks määrati kindralkommandode käskkirjade alusel ohvitser, kui
kreisipealik (Kreishauptmann). Tema oli kindralkomando otsealluvuses ning sai juhtnöörid
sealt. Kreisipealiku juures funktsioneeris veel ka nõukogu (Beirat), mille liikmed
kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt nimetati. Kuipalju nõukogu maakonna
valitsemisest osa võttis või osa võtta võis, see jäi täielikult kreisipealiku enese otsustada.
Järgmiseks administratiivseks allüksuseks maakonnas nähti ette ametkond (Amtsbezirk), mille
annaabi.ee 
