Nimetu
ühineksid. 20 märtsil 1584 a. Kuningas kinnitas selle 25 augustil 1584. Sellega juhtus
see, et sündis eestimaa tähtsaim seisulik kogu- eestimaa rüütelkond. 1584 a sünnib ka
Eestimaa hertsogkond. Eestimaa jaot 4 kreisi vahel ( mk), 4 kreisi ka eestimaa
rüütelkonna alusel. Sama ala on ka eestima asehalduala, valitsemiskeskusega
tln.Asehaldusala eesotsas tln asehaldur, kindlat nimetust tal ei ole, sageli aga ka eestimaa
asehaldur. Kuna tln omaette asehaldusüksus, tehakse vahet pea ja kindralasehalduri vahel.
Struktuur on paljuski aadli omavalitsust silmas pidades. Selle kõrval ka riiklik
administratuur, mis on palju keerulisem. Eesti asehaldusala jaguneb linnuse läänideks
( tln linnuselään, haapsalu, lihula ja koluvere, Paide, Rakvere ja Narva linnuslääni).
Haarab enda valdusse läänistamata mid- tegemist riigi maaga. Linnuse läänides riik
teostab oma võimu. Eesti aadliomavalitsuse kätte jäänud maid valitseb aadel ise e
eestimaa rüütelkond
annaabi.ee 
