Oli õigeusklik Vanaisa oli Hariton Tumanov Oli 4 venda ja 1 õde Eesti Vabariigi esimene president Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Suri 18. jaanuar 1956 Pätsi osavõtt 1905. aasta revolutsioonist Pätsi õhutusel asutati 1907–1908. aastatel Peterburis kirjastusühing Ühiselu, mis hakkas välja andma Peterburi Teatajat. 1910. aasta veebruaris mõisteti Päts Peterburi kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks kindlusvangistusse Ta oli märtsi lõpul 1917. aastal Tallinna linnamiilitsa ülem ja osales ka Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises Perekond Konstantin Päts oli abielus Helma Wilhelmine Päts 2 poega Leo ja Viktor Päts Elas Toompeal 30. juulil 1940. aastal küüditati Konstantin Päts koos perega just Kloostrimetsa talust Kronoloogia Ministrite nõukogu esimees 24.02.1918−12.11.1918 Peaminister 12.11.1918−08.05
Kitsaste riitede keskel oli väike salapärane hirmutav majake aurusaeveski. Mõlemad poiste kambad tahtsid seda krunti endale sest seal oli palliväljak. Krunti valvas koer ja valvur slovakk- must koer nimega Hektor, et keegi krundisolevaid puid, põõsaid ei varastaks ega põlema paneks. Pal-tänava sõjavägi moodustus: Kapten, leitnat ja mooremleitnant. Reamehi oli vaid üks väike valgepäine poisike Nemecsek. Kõik võisid reameest karistada ja toppida vastavalt oma soovile kindlusvangistusse. Pal-tänava posite salgal oli oma väike puna-roheline lipp, mille oli Csese õe õmmeldud. Must nimekiri- Raamat kuhu kanti Pal-tänava poiste grupi nimesi , kes eksisid reeglites. Nt. Kapten Janos Boka unustas krundi värava riivi panna, mille tõttu varastati punasärkide kapteni Feri Atsi poolt lipp ära. Punasärkide nimetus- Kapten Feri Ats kandis punast särki ja kõik tema grupis olevad liikmed ahvisid teda.
ajalehtedele. Hiljem asus Päts elama Soome, Ollilasse, kuhu tuli ka tema perekond. Soomes valmis tal mitu raamatu käsikirja, pidades samaaegselt tihedat sidet Tallinna jäänud poliitiliste sõpradega. Pätsi eestvedamisel hakkasid Peterburi eestlased välja andma eestikeelset ajalehte, olles ise selle põrandaalune toimetaja. 1910. aastal, kui olukord paranes tuli Päts tagasi Tallinna, kus ta mõisteti üheks aastaks kindlusvangistusse, mille ta Peterburi Krestõi vanglas ära istus. Enne vanglasse minekut saatis ta oma abikaasa Sveitsi ravile, kelle kopsuhaigus oli võtnud ohtliku pöörde. Vanglas oleku ajal abikaasa suri ja tema matustele Päts ei pääsenud. 1911. aastal tuli Päts tagasi Tallinna, kus ta jätkas tööd 1905. aastal suletud ajalehe Teataja järglase Tallinna Teataja toimetajana. 1917. aastal, kui tsaari võim Venemaal