Euroopa ja Eesti õigusajalugu
Seadustikku täiendati aastatel 1857, 1866,1885(lõplik). Nuhtlusseadustik kehtis mõnda aega
ka Eestis. Kuna ta ei vastanud kaasaegsetele koodeksitele, leiti, et on vaja seda parandada ja
reformida. Reformitigi. Lõplikult kinnitati 1903 aastal. Venemaal tuli uus Nuhtlusseadustik.
Korraga kehtisid nii uus, kui ka vana. Uus Nuhtlusseadustik oli aluseks Eesti I
Kriminaalseadustiku loomiseks. Olemas olid: surmanuhtlus, sunnitöö (4-15aastat), asumisele
saatmine, kindlustusvangla (kuni 6 kuud), arest, vangla ( kuni 2 a.), parandusmaja (kuni 8a),
trahv. Vanas seadustikus oli ka ihunuhtlus. 1864 Rahukohtute Nuhtlusseadustik, see kehtis
samuti EV-i ajal.
22. Kohtukorraldus Veneaegses Eestis.
1889 a. muutus Eesti kohtukorraldus täielikult, tsiviilasjade ja suuremate krim. asjade arutelu
3-e astmelises kohtus. I aste Rahukohtud (34 jaoskonda), arutas väiksemaid ja lihtsamaid
asju. Venemaal valiti rahukohtunik, Baltimaal määras kohtuminister. Puudus juriidiline