Muinasaeg eestis
vangistati küladesse jäänud inimesi. Osa vange toodi linnuse juurde, kus na kaitsjate hirmiks
tapeti ja nende surnukehad vallikraavi heideti.
Esimeses kokkupõrkes linnuse värava juures õnnestus kaitsjatel sakslased kaotusrohkelt
tagasi lüüa ja saada saagiks vaenlase sõjavarustust. Sakslased ehitasid piiramistorni kust
visati odasid ja lasti ambudega kaitsjate pihta. Vaenlased kasutasid siin esmakordselt Eestis
kiviheitemasinat. Lõpuks õnnestus sakslastel üks kindlustussein lõhkuda, aga selle taga oli
viljandlastel veel teinegi.
Suutmata viie päevaga linnust vallutada, alustasid sakslased kuuendal päeval läbirääkimisi.
Kuna linnuses oli veepuudus, palju haavatuid ja langenuid, sõlmiti piirajatega rahu.
Linnusesse lubati üksnes preestreid, kes olevat piserdanud pühitsetud veega linnust, maju
ma inimesi. Ulatuslikumat ristimist siiski ei toimunud, see lükati edasi ,,väga suure
verevalamise tõttu"
annaabi.ee 
