Meditsiiniajaloo konspekt
sedamööda, mida laiemalt levis kodanike õigus valida ja hääletada.
Inglismaal tööliskond hakkas nii- või naapidi organiseeruma ning üks väljund sellel
organiseerumisel oli haigekassade eelkäijate tekkimine. Olid haigekassad, tekkis
vajadus ka arstide järele. Algas arstide paindumine haigekassade, kindlustusseltside
kitsamalt, ühiskonna laiemalt ettekirjutuste alla (so kurikuulus meditsiinikutse
proletariseerumine). USA-s kujunes välja erakapitalil põhinev kindlustusmeditsiin.
Sai alguse 1920. aastatel, mil ülikooli õppejõud näiteks sõlmisid läbi oma tööandja
sellesama ülikooli haiglaga lepingu. 20. sajandi keskel tarbisid haiglad 2/3 USA-s
tervishoiule kulutatavast rahast.
Inglismaal ja USA-s oli 19. sajandil oluline ka nö haigla, mis toimis filantroopial.
Selline süsteem siiski üha enam ja enam hakkas ka patsientidelt raha võtma, kas
kindlustuse, haigekassade süsteemi vms kaudu. Erit suur vajadus lisafinantseerimise
järele tekkis 19