Millist osa etendas kirik keskaja kultuuris?
Põhiline kunsti tellija keskajal oli katoliku kirik. Enamus loodud kunsti täitis
klerikaalset eesmärki. Loodi altarimaale, kaunistati riste ning tehti pilte paavstidest ja
kõrgetest kirikuvaimulikest. Vaid vähesel määral loodi kunsti jõukale lihtrahvale. Ka
arhitektuur arenes suuresti tänu kiriku rahakotile, sest enamus uusi ehitusvõtteid võeti
kasutusele kirikute ja kloostrite ehitusel, sest neid rajati äärmiselt palju. Ilmalik arhitektuur
piirdus paljuski kindlustusehitistega, samas täitsid selles eesmärki ka loodud võlvidega
kirikud.
Kirjanduse, olles enamusele lihtrahvale kättesaamatu, võib siiski jagada kaheks
suuremaks rühmaks. Need olid vaimulik ja ilmalik. Sakraalkirjandust loodi põhiliselt
kloostrites kirikuhümnide, pühakute elulugude, kirikurituaalide juhiste ja pühaliku sisuga
luuletustena. Lisaks lõid religioosse alasisuga tekste Euroopas elavad juudid. Lisaks
annaabi.ee 
