Talupoja elu keskajal
mõistis kohalike külaelanike üle õigust mõisnik ise, suuremate senjööride ja valitsejate
pädevusse jäid tõsisemad kohtuasjad ehk "vereõigust" puudutavad küsimused. Pole
puudust ka juhtumitest, kus kohalikul isandal oli voli talupoegi surma mõista või määrata
neile kehalisi karistusi.
Talupoja sotsiaalne ja poliitiline elu piirdus enamjaolt suhtlemisega oma kogukonna ja
isandaga.
2. KÜLAD
Talupojad elasid enamasti kindlustamata või vahel ka müüri või muude
kindlustsurajatistega kaitstud külades. Sealt lahkuti hommikul, et minna tööle
ümberkaudsetele põldudele, metsa marjule, loomi karjatama, jahile või kalale. Osa
talupoegi elasid ka hajali taludes. Nende puhul on tegemist väga erineva elukeskkonna ja
ühiskondlik-sotsiaalse taustaga (N: pooleterameeste kohad, eraviisilise uudismaahõivamise
tagajärjel tekkinud majapidamised).(lisa 3)
Küla moodustas sageli omaette kogukonna, mille liikmed otsustasid tähtsamaid asju
annaabi.ee 
