Bütsants
mida rõhutab Valitseja ja õukonna hiilgav ja toretsev elustiil ning range
tseremoniaalreeglistik. Just sellises lähenemises, nägi keiser lahendust ning ümbritses end
toredusega ning jumaldamisena, nagu muistsed Ptolemaiosed Aleksendrias.
Diocletianuse loodud süsteem püsis kuni Lääne-Rooma langemiseni 5. Saj. ning Ida-Roomas
kuni Araablaste pealetungini. Diocletianusele järgnenud Constantinus I Suur Flavius proovis riiki
ühtsust kindlustatda 313. A vastuvõetud Milano ediktiga, millega legaliseeris ristiusku ning
muutis selle ,,ülemaailmseks religiooniks" ning 330. A. viis pealinna Ravennast üle
Konstantinoopoli.
395. a. Jagas Theodosius Suur oma poegade vahel Impeeriumi Lääne osaks, kus valitse
Nikeiuse sümbol ning ladina kultuur ning Ida osaks, kus valitses kreeke kultuur nind Ariani
ususümbol. Taolise sammuga, tunnistas Theodosius oma võimetust lahendada proobleemid, mis