Läti ajalugu
Otsisid toetusi Vana-liivimaa välispiiride taga, taani kuninga
poole ja leedulaste käest. Taanilt otsest abi ei saadud, küll aga leedulased tegid sõjakäigu ordu
aladele, andsid tugeva löögu orduvägedele ja pärast seda tekkis vaikus, Riia linn justkui jöi peale,
ordu teda puruks ei löönud, säilisid riia linna kaubanduslikud õigused ja vabandused. 1304 sõlmis
Ordu liidulepingud Riialinna vasu Tartu ja saare-lääne piiskopiga. Ordu ostis ära Dünamünde
kindluskloostri ära (aastat ei tea) oli võimalik kontrollida sealt Väina jõe kaubandust. Oli justkui
oma tahtmise saavutanud, otseseks sõjategevuseks kohe ei läinud. Riia peapiiskop pöördus paavsti
poole kaebustega , ordu vastu.
1312 saabus riiga paavsti eriesindaja Fransiscus., kes koostas raporti, seal olid ülesloetud kõik ordu
pahateod. Millele järgnes paavsti otsus Liivimaa ordu pandi tervikuna kirikuvande alla. 1319 see
kirikuvanne tühistati , andis 11 500 kuldnat paavstile