· Hoone osade vahel on kanalid ja tiigid. · Lossiehitusel töötanud skulptorid, arhitektid ja maalrid moodustasid eraldi Fontainebleau koolkonna. · Pariisis oli oluline Louvre'i ehitus. · Francois I lasi keskaegse Louvre kindluse lammutada ja palkas arhitekt Pierre Lescot kavandama asemele uhkemat ehitist. · Loss planeetiti 4ja tiivaga hoonega, mille nurkades pn tornid. · Lossi fassaadil ei ole enam kindlusetaolist ilmet. · On palju aknaid, seinas sambaid, skulptuure ja mitmeid kaunistusi. · Lossi ehitamine jätkus mitme põlvkonna jooksul ja lõpetati 19. saj. 17.SAJ. ÜLDISELOOMUSTUS · Euroopas olid absolutistlikud monarhiad. · Toimusid ususõjad, revolutsioonid ja reformatsioon. · Haridus, teadus ja filosoofia hakkasid jõudma laiemate rahvahulkadeni. · Kunsti erinevuste alusel jagatakse euroopa riigid 3me rühma:
Palatsod ehitati suurtest tahumata esiküljega kividest. Niisugust ehitusviisi nimetatakse rustikaks. Arvestades elupruugist tingitud vajadusi ehitati rustikas sageli ainult korrus ja ülemised korrused tehti tahutud pinnaga kividest. Fassaadid on harmooniliselt liigendatud horisontaalsete simsside ja aknaridadega. Eriti suurejooneline on esikülge krooniv peasimss. Seda tüüpi palatso keskele 14 ehitati avar sammaskäiguga õu, kuhu avanesid lahtised kaarkojad - loggiad. Kindlusetaolist suletud ilmega paleearhitektuuri esindavad Firenzes ka Palazzo Strozzi, Palazzo Pitti jt. 5.4. Tervikliku ruumimõju loomine Kõrgrenessansi arhitektuuri üheks kesksemaks probleemiks oli tervikliku ruumimõju loomine. Kasutati kuldlõike proportsioone, ehituskunstis kujunes välja vormide ideaalne tasakaal, rahu ja suurejooneline lihtsus. Fassaade kaunistati sageli skulptuuridega. 5.5. Kirikuehitus
annaabi.ee 
